Eesti muusika ajalugu: põnevad faktid ja ajaloo ülevaade

Estonianmusic.ee pole enam saadaval. Palun külasta portaali facebook.com/soundofestonia/?ref=page_internal.

Kuidas on arenenud Eesti muusika

Sel ajal, kui kuuled Eesti raadios uue ajastu mõminaräppi, on raske ette kujutada, et ka see on omamoodi edasiareng Eesti muusikas. Tänu keerulisele minevikule on Eesti muusikal olnud keeruline leida oma identiteeti, kuid ikka ja jälle taandub kõik ühele: Eesti ehtne muusika on seotud meie rahvusidentiteediga ning sisaldab suures osas ka pärimusmuusikat.

Regilaulud ja pärimusmuusika

Oma osa Eesti muusikaajaloos on Eesti regilauludel. Näiteks kasutas isegi Kreutzwald osasid regilaulude värsse oma Kalevipojas. Tänaseks ei oska enamus eestlaseid enam regivärsse, ainsa erandiga Setumaa ja Kihnu inimesed.

Rahvalauludel on ikkagi suur roll, ehkki kõige rohkem kuuleb rahvamuusikat Laulupeol. Samuti ei tohi unustada kannelt - kannel on meie rahvapill, mis on ühtlasi üks kõige omapärasemaid pille maailmas. Kandlimäng ei ole enam Eestis väga popp, kuid siiski on sellel oluline koht meie kultuuris.

Laulupidu - meie muusika pärand

Esimene Eesti üldlaulupidu toimus juba 1869. aastal Tartus ning sellest ajast alates on toimunud kümneid laulupidusid. See on traditsioon, mis on pidanud ajahambale vastu! Laulupidu on olnud mitte lihtsalt koht muusika tegemiseks ja laulmiseks, vaid koht, mis on olnud omamoodi rahvusidentiteedi kandja, näidates eestlaste tugevust ja iseseisvust. Eesti on näiteks üks vähestest riikidest maailmas, kus on toimunud nö laulev revolutsioon. Mõistagi on eestlased selle üle ka ütlemata uhked!

Kuigi 19. sajandil oli Eestis palju heliloojaid, kes on jätnud oma märgi meie muusikale, on kõige olulisem siiski inimeste endi keskel toimuv. Hoolimata dirigentidest või heliloojatest on laulupidu võimas traditsioon ainuüksi inimeste endi pärast. Laulupidu kannab endas tervet meie rahvusajalugu ja annab inimestele põhjuse olla teineteise suhtes natuke sõbralikumad ja sallivamad.